Pekingi Välisõpingute Ülikool ehk BFSU asub Pekingi Haidiani piirkonnas ning kuulub Hiina Haridusministeeriumi haldusesse. Pekingi Välisõpingute Ülikool kuulub projektide “211” ja “985” soodsate innovatsiooniplatvormidega ülikoolide hulka ning esimese partii "kahekordse esimese klassi" ehitusülikoolide hulka.

Pekingi Välisõpingute Ülikool on Hiina Kommunistliku Partei asutatud esimene võõrkeelte ülikool, mille eelkäijaks oli 1941. aastal Yan’anis asutatud Hiina Jaapani-vastase sõjalise ja poliitilise ülikooli kolmanda filiaali vene keele meeskond. Hiljem nimetati see ümber Yan’ani Sõjalise Keskkomitee Välisõpingute kooliks, mille haldamist juhtis selle loomise algusest Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee. Pärast Hiina Rahvavabariigi asutamist liikus kooli haldamise ülesanne üle Hiina Välisministeeriumile. 1954. aastal nimetati kool ümber Pekingi Välisõpingute Instituudiks ja 1959. aastal liideti see Pekingi Vene Instituudiga. Alates 1980. aastast haldab ülikooli Haridusministeerium. Oma praeguse nime sai Pekingi Välisõpingute Ülikool 1994. aastal.

Pekingi Välisõpingute Ülikool on valitsuse poolt heaks kiidetud pakkuma 101 võõrkeele õpinguid. Pekingi Välisõpingute Ülikool pakub Hiinas kõige laiemat valikut Euroopa-, Aasia- ja Aafrika mitte üldlevinud keelte õpinguid. Ühtlasi on ülikool ka esimene Haridusministeeriumi sedasorti keelte õpetamise professionaalse edendamise keskuseid. Ülikool on edasise arengu eesmärgil põiminud erinevaid erialasid, nagu kirjandus, õigus, majandus, juhtimine ja haridusteadus, kusjuures peamisteks suundadeks on võõrkeeled ja kirjandus. Kronoloogilises järjekorras on ülikoolis pakutavad võõrkeeled järgmised: vene, inglise, prantsuse, saksa, hispaania, poola, tšehhi, rumeenia, jaapani, araabia, kambodža, lao, singali, malai, rootsi, portugali, ungari, albaania, bulgaaria, suahiili, birma, indoneesia, itaalia, horvaadi, serbia, hausa, vietnami, tai, türgi, korea, slovaki, soome, ukraina, hollandi, norra, islandi, taani, kreeka, filipiini, hindi, urdu, heebrea, pärsia, sloveeni, eesti, läti, leedu, iiri, malta, bengali, kasahhi, usbeki, ladina, suulu, kirgiisi, puštu, sanskriti, pali, amhari, nepaali, somaali, tamili, türkmeeni, katalaani, joruba, mongoli, armeenia, madagaskari, gruusia, aserbaidžaani, afrikaani, makedoonia, tadžiki, setswana, ndebele, komoori, kreooli, šona, tigri, valgevene, maoori, tonga, samoa, kurdi, bislama, dari, tetumi, divehi, fidži, horvaadi maoori, kirundi, luksemburgi, rwanda, niueani, pidžini, chewa, sezutu, sango, tamazighti, jaava ja pandžabi keel. Ülikool järgib Yan’ani vaimu ja jätkab riikliku strateegia teenimist. Pakutavad keeled hõlmavad 183 riigi ametlikke keeli, millel on diplomaatilised suhted Hiinaga.

Viimastel aastatel on ülikool jõuliselt edendanud talentide kultiveerimise mudeli reformi, rajanud esimese kodumaises ülikoolis asuva õppematerjalide osakonna, asutanud Rahvusvahelise Organisatsiooni Instituudi ja Rahvusvahelise Hariduse Instituudi, arendanud esialgse Aasia ja Aafrika instituudi eraldiseisvateks Aasia instituudiks ja Aafrika instituudiks.Lisaks sellele on ülikool asutanud olulise tehisintellekti ja inimkeele labori, tugevdanud rahvusvahelise suhtluse võimekust, asutanud riikliku tõlkeoskuste uurimiskeskuse ning võtnud strateegilisteks suundadeks ülemaailmse keele, globaalse kultuuri ja globaalse valitsemise.

Ülikoolis on 54 riiklikku ja provintsi taseme uurimiskeskust, sealhulgas haridusministeeriumi humanitaarteaduste ja sotsiaalteaduste olulised uurimiskeskused: Hiina võõrkeele ja hariduse uurimiskeskus, Haridusministeeriumi filosoofia- ja sotsiaalteaduste labori kultiveerimis- ja ehitusprojekt, Haridusministeeriumi tehisintellekti ja inimkeele võtmelabor, Riikliku Keelekomisjoni Teadusbaas: Riikliku Keelevõime Arendamise Uurimiskeskus, Riikliku Õppematerjalide Edendamise Peamine Uurimisbaas: Võõrkeele Õppematerjalide Uurimisbaas alg-, kesk- ja kõrgkoolidele, Rahvusvaheliste Organisatsioonide, Riiklike Regioonide ja Rahvusvahelise Kommunikatsiooni Ühisuuringute Instituudid Haridusministeeriumi / Hiina Rahvusvahelise Komisjoni Teadusbaas: Regionaalse ja Globaalse valitsemise Kõrgem Teadusinstituut, Haridusministeeriumi neli piirkondlikku ja riiklikku teadusuuringute kultiveerimise keskust: Kesk- ja Ida-Euroopa Teaduskeskus, Jaapani Teaduskeskus, Ühendkuningriikide Teaduskeskus, Kanada Teaduskeskus, samuti 37 riiklikku ja piirkondlikku teadusuuringute arhiveerimiskeskust ja Haridusministeeriumi Hiina ja välisriikide vahelise kultuurivahetuse uurimiskeskust: Hiina-India-Nepali Kultuurivahetuse Uurimiskeskus, Hiina-Prantsusmaa Kultuurivahetuse Uurimiskeskus ja Hiina-Saksamaa Kultuurivahetuse Uurimiskeskus. Ülikoolis asub ka Pekingi filosoofia- ja sotsiaalteaduste peamine uurimiskeskus ja Pekingi haridusõiguse uurimisbaas. Pekingi Välisõpingute Ülikool valiti üheks esimeseks rahvuskeele edendamise aluste keskuseks ja Pekingi Xi Jinpingi uue ajastu Hiina omadustega sotsialismimõtete tähtsaks uurimiskeskuseks. Samuti pälvis ülikool Pekingi ülikoolides Hiina omadustega sotsialismi teoreetilise uurimise innovatsioonikeskuse tiitli.

Ülikoolis publitseeritakse viite CSSCI indeksiga akadeemilist ajakirja. Nende hulka kuuluvad "Võõrkeele õpetamine ja uurimine", "Väliskirjandus", "Rahvusvaheline foorum", "Võõrkeelse hariduse uurimise piirid" ja "Rahvusvaheline sinoloogia", samuti publitseeritakse CSSCI laiendatud lähtekoodiga ajakirju nagu "Hiina vene keele õpetamine", "Jaapani uuringud", "Keelepoliitika ja planeerimise uuringud" ja muud CSSCI lähtekogud ja ESCI inglise keele ajakirjad "Chinese Journal of Applied Linguistics" (Hiina rakendusliku lingvistika ajakiri) ja "Journal of World Languages" (maailma keeleteaduste ajakiri), Interpreting and Society: Interdisciplinary Journal (interpreteerimine ja ühiskond), Scopuse andmebaas sisaldab 13 inglise keelset ajakirja ja muid mitmekeelseid ajakirju. Ülikoolis on Hiina suurim võõrkeelsete raamatute, audiovisuaalsete ja elektrooniliste toodete kirjastusbaas: Väliskeelte õpetamise ja teadusuuringute kirjastus.

Pekingi Välisõpingute Ülikoolis on 122 bakalaureuseastme õppekava, millest 46 peaeriala saab omandada ainult Pekingi Välisõpingute Ülikoolis, 54 on riiklikud esimese klassi bakalaureuseõppe erialad, 18 on provintsi taseme bakalaureuseõppe erialad. Samuti võitis "Pekingi Välisõpingute Ülikooli mitmekeelse globaalse pädevuse arendamise mudel" 2022. aasta riikliku õpetamise saavutuste esimese astme auhinna.

Praegu on ülikoolis neli riikliku tähtsusega distsipliini (kaasa arvatud hariduse distsipliin) ja seitse Pekingi linna peamist distsipliini. Doktorikraadi tasemel on 6 eriala volituspunkt (väliskeele kirjandus, juhtimisteadus ja inseneriteadus, piirkondlikud riigiteadused, hiina keele kirjandus, pedagoogika, tõlkimine), 12 magistrikraadi volituspunkt (väliskeele kirjandus, juhtimisteadus ja inseneriteadus, hiina keele kirjandus, piirkondlikud riigiteadused, pedagoogika, politoloogia, ajakirjandus ja kommunikatsioon, õigus, rakenduslik majandus, ärijuhtimine, marksistlik teooria, maailmaajalugu) ja 9 spetsialiseeritud magistrikraadi volituspunkt (tõlkimine, rahvusvaheline hiina keele haridus, rahvusvaheline äri, rahandus, ajakirjandus ja kommunikatsioon, õigus, raamatupidamine, ärijuhtimine, rahvusvahelised suhted). Võõrkeele ja kirjanduse distsipliin on valitud riigi "kahekordse esimese klassi" edendamise distsipliini hulka. Ülikooli "Võõrkeeleharidus" nimetati Pekingi ülikoolide kõrgtasemeliste akadeemiliste distsipliinide hulka. Kõigis varasemates Haridusministeeriumi ainehinnangutes sai kooli võõrkeelte ja kirjanduse esimese astme õppeaine hinde A +, olles riigis esikohal. 2024. aasta QS maailma ülikoolide erialade edetabelis oli Pekingi Välisõpingute Ülikooli keeleõpingute eriala 61. kohal, inglise keele ja kirjanduse eriala kui ka kaasaegse keeleõppe eriala jäi 151-200. koha vahemikku, mis on samalaadsete Hiina ülikoolide eesotsas.

Pekingi Välisõpingute Ülikool pärineb ja viib edasi punast geeni, teenides riiklikku strateegiat ning rõhutades õppetöös võõrkeelte ja eriteadmiste valdamist kui ka ülikooli motost lähtuvaid väärtusi, milleks on kaasatus, põhjalikkus ja siiras praktika. Samuti edendab ülikool motot “punane, professionaalne ja elegantne”, mille eesmärk on kasvatada ülikooli rikkalikku vaimu. Ülikooli põhieesmärk on kultiveerida õpilaste moraalitaju ja läbi selle muuta Pekingi Välisõpingute Ülikool üheks olulisemaks keskuseks, kus õppida diplomaatiat, tõlget, haridusteadusi, majandust, kaubandust, ajakirjandust, õigusteadust, finantsi ja muid olulisi erialasid. Pekingi Välisõpingute Ülikooli lõpetajaid on üle kogu riigi ja maailma. Nad on aktiivsed kõikidel elualadel, saavutavad silmapaistavaid tulemusi ning paljudest saavad tuleviku ühiskonna eestvedajad. Mittetäieliku statistika andmetel on üle 500 Pekingi Välisõpingute Ülikooli vilistlastest parasjagu töötamas Hiina saatkondades suursaadikutena üle kogu maailma ja üle 3000 töötavad saatkondades nõustajate rollis. Sellest tulenevalt on ülikool pälvinud "Riigi diplomaatide hälli" maine. Ülikoolis on üle 5700 bakalaureuseõppe tudengi, üle 4300 magistri- ja doktoriõppe tudengi ning üle 1200 rahvusvahelise üliõpilase. 2024. aastal omistati ülikoolile järjekordselt Hiinasse tulevatele välistudengitele pakutava kõrghariduse kvaliteedi tasemeks A.

Pekingi Välisõpingute Ülikool keskendub talentide juhtimise mehhanismide uuendamisele ja oma õppejõudude taseme põhjalikule parandamisele. Praegu on ülikoolis enam kui 1200 täiskohaga akadeemilist- ja mitteakadeemilist töötajat ning ligi 200 pika- ja lühiajalist välisõppejõudu 57 erinevast riigist. Ülikooli akadeemilised töötajad on kõik kõrgtasemelised spetsialistid, kelle hulgas on ka Hiina Rahvavabariigi "Sõprusmedali" saajad, riiklikult silmapaistvad õppejõud ja rahvuslikud anded. Üle 90% akadeemilistest töötajatest omavad välismaal õppimise kogemust. Hiina võõrkeele ja haridusteaduse uurimiskeskuse ja globaalse valitsemise ja rahvusvahelise organisatsiooni talentide koolitamise meeskonnad valiti "Riiklikuks Huang Danian stiilis õpetajate meeskondadeks".

Pekingi Välisõpingute Ülikool on allkirjastanud vahetus- ja koostöölepingud üle 300 ülikooli ja akadeemilise asutusega, mis asuvad enam kui 80 riigis. Samuti on sõlmitud olulised koostöösuhted mainekate ülikoolidega nagu Cambridge'i Ülikool, Chicago Ülikool, Nanyangi Polütehniline Ülikool (Singapur), Tokyo Ülikool (Jaapan), Austraalia Riiklik Ülikool, Sorbonne'i Ülikool, Hongkongi Hiina Ülikool, Malaisia Ülikool, Moskva Riiklik Ülikool, São Paulo Ülikool, Brasiilia Ülikool, Heidelbergi Ülikool, Saksamaa Ülikool, Mehhiko Riiklik Autonoomne Ülikool ja Barcelona Autonoomne Ülikool. Pekingi Välisõpingute Ülikoolil on erinevates Aasia, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ülikoolides kohalike ülikoolidega koostöös avatud 23 Konfutsiuse instituuti, mis on teiste kodumaiste ülikoolidega võrreldes eesotsas ja millest 7 on ülemaailmse mudeli Konfutsiuse instituudid.

Ülikoolil on mitmekeelne ülemaailmne dokumendiressurside keskus ja raamatukogu paberkandjal ilmunud ressursside kogu hõlmab peaaegu 1,6 miljonit köidet 107 keeles, rohkem kui 1,41 miljonit elektroonilist raamatut, 873 paberkandjal väljaannet ja 103 andmebaasi, moodustades kollektsiooni, mis põhineb peamiselt keelel, kirjandusel ja kultuuril. Viimastel aastatel, koos õppeainete arendamisega, on poliitika, majanduse, diplomaatia, õiguse, ajakirjanduse, juhtimise ning riiklike ja piirkondlike uuringute kirjandus järk-järgult moodustanud kogumissüsteemi. Ülikool jätkab pidevalt hariduse informatiseerimise ülesehitamise tugevdamist võttes peamisteks arengut juhtivateks suundadeks avatuse, vastastikuse seotuse, oskuslikkuse, innovatsiooni ja integratsiooni. Selle eesmärgi saavutamiseks arendatakse erinevaid platvorme nagu mitmekeelseid veebisaite, “digitaalne BFSU”, andmekeskuseid, veebipõhist õpetamist ja õppematerjale. See aitab luua nutikaid õpetamiskeskkondi ja erinevaid nutikaid õppeplatvorme ka akadeemiliste töötajate jaoks, mis omakorda abistavad muuta õpetajate tööd innovatiivsemaks. Need sammud viivad pikemas perspektiivis märkimisväärsete saavutusteni.

Haridusministeerium valis Pekingi Välisõpingute Ülikooli üheks esimeseks tehisintellekti abiga õpetajate meeskonna ehitamise katseprojektis osalejaks. Pekingi Välisõpingute Ülikooli mitmekülgse ajaloo jäädvustamiseks on rajatud maailma keeltemuuseum, mis omakorda aitab luua uut keele ja kultuuri sümbolit. Samuti on lõpetamisel uus kooli ajaloomuuseum.

Praegu järgib ülikool Xi Jinpingi uue ajastu sotsialismimõtete juhist ja rakendab täies mahus Hiina Kommunistliku Partei (HKP) 20. rahvakongressi ja riikliku hariduskonverentsi vaimu ning järgib HKP peasekretäri Xi Jinpingi olulist haridusalast diskursust ja tema olulist tagasisidet Pekingi Välisõpingute Ülikooli vanemprofessoritele. Samuti hoiab ülikool 10. partei kongressi vaimu ja järgib 14. viieaastaku kava. Olulisel kohal on ka HKP juhistest lähtuvalt üldise juhtimise tugevdamine, talentide kultiveerimise strateegiate rakendamine, akadeemilise arengu edendamine ja üleilmastumise strateegia rakendamine, et muuta ülikooli veelgi rahvusvahelisemaks ja omanäoliseks kõrgetasemelist võõrkeelte õpet pakkuvaks ülikooliks. Nende eesmärkide saavutamine võimaldab kultiveerida õpilastes patriotismi, globaalset visiooni ja professionaalsete oskustega talente ning hõlbustada Hiina ühendamist kogu maailmaga ja et maailm mõistaks paremini Hiina uut veelgi suuremat panust.